Põllumajandusliku kanasööda tootmisliinide granuleerimisetapi seadmete valik ja töövõtted

Nov 26, 2025

Jäta sõnum

Sööda granuleerimisprotsessis on granuleerimine segapulbri graanuliteks muutmise protsess. Seadme sobivus ja tööparameetrite täpsus selles etapis määravad otseselt pelleti moodustumise kiiruse, tiheduse ja vahukindluse. Olgu tegemist väikesemahulise-põllumajanduse või suuremahulise-sööda tootmisega, kvaliteetsete söödagraanulite tootmiseks on oluline valida sobivad granuleerimisseadmed konkreetsete vajaduste ja põhiliste töövõtete põhjal.

Granuleerimisseadmete valikul tuleks lähtuda tootmismahust ja sööda tüübist. Väike-kasvatajad (nt need, kes kasvatavad alla 500 sea või alla 10 000 kodulindu) sobivad lamedate graanulitehaste jaoks. Nendel masinatel on lihtne struktuur, neid on lihtne kasutada, nende tunnivõimsus on 100{11}}300 kg ja need nõuavad vaid 5000-15 000 jüaani suurust investeeringut, mistõttu need sobivad kontsentreeritud loomasööda töötlemiseks. Keskmise ja suuremahulised söödaveskid või vesiviljelusettevõtted peaksid valima rõngassurvegraanulite veskid, mis pakuvad kõrget ekstrusioonirõhku (kuni 8-15 MPa), tunnivõimsust 500-3000 kg ja toodavad tugeva vahukindlusega suure tihedusega graanuleid. Veesööt talub vahutamist üle 40 minuti, rahuldades kalade, krevettide ja muude veeloomade toitumisvajadused.

Parameetrite kontroll granuleerimisprotsessi ajal on pelleti kvaliteedi tagamiseks ülioluline. Temperatuuri reguleerimist tuleb reguleerida vastavalt sööda tüübile. Kariloomade ja kodulindude sööda granuleerimistemperatuur on tavaliselt 80–90 kraadi, kasutades tärklise želatiniseerimiseks ja valkude denatureerimiseks kõrget temperatuuri, parandades sööda seeduvust ja imendumist. Veesööda granuleerimistemperatuuri tuleb vahukindluse suurendamiseks tõsta 90–110 kraadini. Rõhu reguleerimine täiendab temperatuuri. Rõngasvormimisgraanulite veskite rõhku tuleks reguleerida 8–12 MPa juures, lamedate stantsidega pelletiveskite rõhku aga 3–5 MPa. Liiga madal rõhk toob kaasa lahtised, kergesti purunevad graanulid, samas kui liiga kõrge rõhk suurendab seadmete kulumist ja energiakulu. Põhiparameeter on ka tooraine niiskusesisaldus. Pelletitehasesse siseneva pulbri niiskusesisaldust tuleb kontrollida vahemikus 14–16%. Kui niiskusesisaldus on alla 12%, tekib pelletites kergesti tolm; kui niiskusesisaldus on üle 18%, kleepuvad graanulid kergesti stantsiaukude külge, põhjustades ummistusi.

Automaatsete linnusöödagraanuliseadmete granuleerimisprotsessi töömeetodid hõlmavad ka matriitsi valimist ja seadmete hooldust. Surmaaugu läbimõõt peab vastama loomatõule: põrsastel 2–3 mm, nuumsigadel 3–5 mm ja lihaveistel 5–8 mm. Kasutamise ajal tuleks ummistumise vältimiseks regulaarselt puhastada stantsi aukudesse jäävat sööda; iga augu eraldi ummistumiseks saab kasutada spetsiaalset puhastusnõela. Samal ajal tuleks regulaarselt kontrollida surverulli ja stantsi kulumist. Kui matriitsi augu läbimõõt suureneb rohkem kui 0,5 mm või surverulli pinna tekstuur on tugevalt kulunud, tuleb see pelleti stabiilse kvaliteedi tagamiseks kiiresti välja vahetada.